Kõikidel inimestel on kohustus ametlikult registreerida oma peamine elukoht. Kõikidel üürnikel (sh välismaalastel, elamisloaga inimestel jne) on õigus registreerida üüripind elukohana. See tuleks ära teha 30 päeva jooksul pärast sisse kolimist.
- Avalduse tegemiseks on vajalik üürnikul esitada tõend, mis kinnitab, et tal on õigus seda elupinda kasutada. Selleks sobib koopia üürilepingust või omaniku luba, mis on tema poolt vabas vormis kirjutatud ja allkirjastatud. Ametlikust riigiportaalist saab ülevaate õigustest ning juhised taotluse esitamiseks (info on leitav nii eesti, inglise kui ka vene keeles).
- Kui üürileandja ja omanik on erinevad inimesed, siis võib tekkida probleem sisse registreerimise kinnitamisel. Kui näiteks lepingus on ainult üürielandja andmed, siis omanik saab oma nõusoleku anda volikirja kaudu.
Pea meeles, et üürileandjal ei ole mingit alust elukoha registreerimist mitte lubada, kuna üürnikul on põhjendatud vajadus ja huvi saada oma pikaajaline elukoht korrekstelt registreeritud. Üürniku jaoks sõltuvad sellest mitmed teenused ja võimalused (toetused, lasteaia- ja koolikoha saamine või tasuta ühistranspordiga sõitmise õigus). Samuti küsivad tööandjad elukohainfot lepingu jaoks.
- Näide: kui inimene on valinud üürikodu kindla piirkonna järgi ja üürileandja takistab tema õigust elukoha registreerimiseks, siis võib tekkida olukord, kus üürniku lapsed ei saa lähimasse kooli õppima.
Omanikule võib rõhutada, et registreerimise lubamine on mõjuta teda kuidagi kahjulikult. Üürnikul ei teki omandiõiguseid eluruumi suhtes. Kui üürnik kolib välja ja ta pole end ise ümber registreerinud, siis üürileandja saab ta ühepoolselt oma valdusest välja kirjutada.
Kui üürileandja keeldub üürniku elukoha registreerimisest või takistab alusetult tema õiguseid, siis üürnikul on mõjuv põhjus, et üürileping ennetähtaegselt üles öelda.